st gallist koosnev abivägi ning 4000 galli ratsanikku. Andmata oma vägedele taganemis- võimalust, võttis ta oma leegionide komandöridelt hobused ära, nõudes neilt võitlemist iga hinna eest. Lahing lõppes helveetide purustamisega. Viimased tunnustasid Rooma ülevõimu ning pöördusid Caesari nõudmisel kodumaale tagasi. Veel kuu aega hiljem, augustis-septembris, purustas Caesar Elsassis Mühlhauseni juures germaani hõimu seekvanide väe. Seekvanid küll ründasid Rooma sõjalaagrit, kuid Caesar provotseeris neid ise. Seekvanid tõrjuti Reini jõe taha. 57. Aasta kevadel astusid Rooma vastu välja Gallia kirdeosas elavad belgid. Kui Caesar viimste ettevalmistustest kuulis, otsustas vastast ennetada ja tungis ise belgide aladele. Belgid said lüüa ja suur osa nende hõimudest alistus Roomale. Sama aasta juulis sõdis Caesar nervide hõimu sõdalastega Sabise jõe (nüüd Sambre) kaldal. Nervid ründasid ootamatult, kuid Rooma leegionid
Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia, Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid (Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj
6. Caesari vallutuste käik Gallias. 52. a eKr Ariovistus, germaanlaste kuningas, ületas väikese väega Reini jõe ning puhkes ebameeldiv situatsioon nii helveetidele kui häädulastele. Nõnda leidis Caesar piisavalt põhjust, et taotleda senatil lasta olukord lahendada kaubavahetus gallialastega oleks vastasel juhul häiritud olnud. Caesar sundis helveedid kodumaale tagasi minema, edaspidi rahustas häädulased, arvernid ja seekvanid ning andis Ariovistusele löögi, nõnda et germaanlased läksid Reini taha tagasi. 58. aastal jättis ta sõjaväe talvituma ning läks tagasi Rooma. Seal kuulis ta, et Belgi hõimud olid samuti väikest vastuhakku organiseerimas. Marsiti Belgica territooriumile, et alustada selle vallutamist. Kolmes lahingus saadi lüüa, mõisteti, et roomlastega on lauskmaal ohtlik võidelda, kuna seal olid roomlased paremad.
annaabi.ee 
