· Kohustusliku kohaliku maksu kehtestamine Vaesed · Vaesed, kes tahtsid teha tööd, kuid ei saa o Väärikad vaesed neile pakuti abi või tööd · Vaesed, kes oleksid võinud töötada, kuid ei teinud seda o Ebaväärikad vaesed avalik piitsutamine tänavatel, kuni nad mõistsid mida nad tegema peaksid · Vaesed, kes olid liiga noored/vanad või haiged o Väärikad vaesed nende paigutamine seekidesse, hospidalidesse, lastekodudesse, vaestemajadesse Vaeste seadus · Lõi võimaluse ühiskonna alamkihtide kontrollimiseks ja tugevdas sotsiaalse hierarhia tunnetust; Otta von Bismarck Saksamaa kantsler 1862-1890 Wilhelm I Saksamaa keiser 1871-1888 Saksamaa 1890 ,,Nendel, kes ei ole võimelised töötama vanuse või invaliidsuse tõttu on põhjendatud õigus riigi abile" Wilhelm I kiri Saksamaa parlamendile 1881 ,,Nimetage seda sotsialismiks
· 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 7000-8000 elanikku, Tartus 5000-6000 . · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi. · Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal:
· 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 70008000 elanikku, Tartus 50006000. · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi. · Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond.
eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 8000, Tartus 5000 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikust võis olla kuni 8 % (seega suhteliselt kõrge) Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased, kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel
annaabi.ee 
