jumalateenistus. Arvan, et linnas elavad eestlased võisid olla palju jõukamad kui taludes elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk. Leeprat ehk pidalitõbe oõdevad inimesed paigutati spetsiaalsetese hospitalidesse. Neid linnast veidi eemale rajatud asutusi nimetati ka seekideks. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaeg lõppeb 1558 Liivi sõja algusega.
Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; mahärrade residentsid (Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna. Agul: eeslinn, kus elas vaesem osa rahvast Seek : Seek (saksa keeles Siechenhaus 'põdurate maja') on asutus, kus inimesed saavad tasuta toitu ja peavarju. Loe ka: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel308_292.html Hospidal (nimetatud ka seekideks): koht, kuhu paigutati pidalitõbe põdevaid inimesi, olid tavaliselt linnast veidi eemale rajatud, sest tõbi oli väga nakkav Keskajal olid rae ülesande linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest hoolitsemine (linna huvide kaitsmine) abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks kirikute ja koolide eest hoole kandmine vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine kohtuvõimuks olemine Kaubandus keskaegses Eestis:
annaabi.ee 
