Olgu x ∈ R suvaline ja olgu b > 0 selline arv, et |x| < b. Kasutades seost korral saame, et 10.8 - 10.9 - 6.8 - 44. Logaritmfunktsiooni arendamine astmereaks (*) Esitada näide 10.13 koos kõigi sammude põhjendustega. Vaatleme logaritmfunktsiooni f : (−1,∞) → R, f (x) := ln (1 + x) . Kui −1 < x < 1, siis geomeetrilise rea summa valemi kohaselt (ln (1 + x))′ = 1/(1 + x) = 1 − x + x2 − x3 + · · · = Seejuure rida koondub vahemikus (−1, 1) ja tema summa üheks algfunktsiooniks on astmerea summa, tähistame selle sümboliga F (x). Niisiis, ln (1 + x) = F (x) + C, kus C on suvaline konstant. Võttes viimases võrduses x = 0, saame, et C = 0, seega kehtib võrdus ln (1 + x) = F (x) ehk 45. Siinusfunktsiooni arendamine astmereaks (*) Esitada näide 10.14 koos kõigi sammude põhjendustega.
Selle oli ta juba eelmisel õhtul kindlaks teinud. Ta otsustas toimida järgmiselt: Winteri juuresolekul olla vaikne ja väärikas, ärritada teda aeg-ajalt rõhutatud halvakspanu või põlgliku sõnaga, viia ta ähvarduste ja jõhkrusteni, mis olek sid kontrastiks mileedi resignatsioonile. Felton näeks seda. Võib-olla ta ei ütleks midagi, aga ta näeks. Hommikul tuli Felton nagu tavaliselt. Mileedi laskis tal jälgida hommikusöögi ettevalmistusi, teda seejuure" ise kõnetamata. Hetkel, kus Felton valmistus lahkuma, helkis mileedis lootusekiireke, sest talle näis, et Felton kõnetab teda. Kuid Feltoni huuled liikusid, ilma e' ta oleks kuuldavale toonud ainsatki sõna. Pingutu sega surus ta huultele kippuvad sõnad südamesse j väljus. Keskpäeva paiku tuli lord Winter. Oli üsna kaunis talvepäev, läbi vangla võrede paistis Inglismaa kahvatu päike, mis valgustab, aga ei soojenda.
annaabi.ee 
