1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai
eelmainitud seaduse teha teatavaks kogu rahva ees Riias ja Tallinnas." Tallinna all mõeldakse siin ilmselt Tallinna linna, mitte Rävala maakonda, kuna seda mainitakse samas kontekstis Riiaga. Ka ei olnud tollase Liivi- ja Eestimaa vastristitute umbusku ja veel kindlalt väljakujunemata vasallkonda arvestades tegu nii tähtsa määrusega, mille teatavaks tegemiseks pidanuks maapiirkondadesse käskjalgu välja saatma. Tekst on privileegiks Tallinna Jaani seegile, sest selle lõpuosa kõlab: "seetõttu olgu igaühel, kes soovib oma hingeõnnistuse pärast midagi oma liikuvast või liikumatust varast annetada Tallinna pidalitõbiste vendade majale, selleks vaba voli." Kui tegemist on seegiga, mida tunneme Jaani seegi nime all, viitab selle tolleaegne olemasolu naabruses asuvale linnalisele asulale. 1237.aastal, kui Gregorius IX volitas Wilhelmit Tallinnat Taani kroonile tagastama, mainitakse küll ainult linnust
annaabi.ee 
