1389. aasta sügisel täiendas raehärra Johan van Hervorde järjekortselt Pühavaimu asamblit uue seegimajaga.Uus seekoli tegelikult vaestehaigla .Sinna võetivastu ainult kodutuid haigeid Tallinna tänavatelt ja peeti seal niikaua kuinad suutsid ära süüa vaikese saia,siis tuli nad jalle välja ajada.Vanadekodu asus , aga nähtavasti Pühavaimu teises hoonetes. Kiriku seegiasutuse hiigelaeg möödus koos katoliiklusega.Pühavaimu kirik olnud ühtlasi ka rae kirik ,alludes koos seegiga otseselt raele . Just selles kirikus pidas raad kõige sagedamini oma pidulikke jumalateenistusi ja istungeid.Kõige muu korral kasutati kirikut ka kaupade hoidmiseks.Seega oli kirik mõnes mõttes lähedane ka Põhjamaade tüüpilistele kaupmeeste kirukule. 3 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened Pühavaimu kirik ei ole ristiusu kirikutele üldise tava kohaselt orienteeritud läänest itta, ta pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse
Ka ei olnud tollase Liivi- ja Eestimaa vastristitute umbusku ja veel kindlalt väljakujunemata vasallkonda arvestades tegu nii tähtsa määrusega, mille teatavaks tegemiseks pidanuks maapiirkondadesse käskjalgu välja saatma. Tekst on privileegiks Tallinna Jaani seegile, sest selle lõpuosa kõlab: "seetõttu olgu igaühel, kes soovib oma hingeõnnistuse pärast midagi oma liikuvast või liikumatust varast annetada Tallinna pidalitõbiste vendade majale, selleks vaba voli." Kui tegemist on seegiga, mida tunneme Jaani seegi nime all, viitab selle tolleaegne olemasolu naabruses asuvale linnalisele asulale. 1237.aastal, kui Gregorius IX volitas Wilhelmit Tallinnat Taani kroonile tagastama, mainitakse küll ainult linnust. Viis kuud hiljem teeb Gregorius endiselt juttu vaid tallinna linnusest ja ümbritsevatest maadest. Kolm kuud hiljem sõlmitud Stensby lepingus nimetatakse lisaks kindlusele juba eraldi ka Tallinna linna. On kaheldav, et nende kuude jooksul mingi
annaabi.ee 
