Kasutatud kirjandus The Merck Manual, 1992 Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused, 1999 DIABEET Seisund, mille puhul organism kas ei tooda insuliini piisavalt (I tüüpi diabeet) või ei ole võimeline kasutama vajalikku kogust insuliini (II tüüpi diabeet). Meie organism kasutab insuliini glükoosi omastamiseks. Insuliin on hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust veres. Toiduga saame süsivesikuid, mis muudetakse seedmisel glükoosiks, kantakse verega laiali. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi ransport kudedesse ja glükoos jääb verre. Eristatakse kahte tüüpi diabeeti o I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet o Kõhunääre ei produtseeri insuliini. o Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. o Haigestutakse vanuses alla 35 aasta. Tekkepõhjused I tüüpi diabeedi arengut mõjutavad nii pärilik eelsoodumus kui ka keskkonnategurid.
11. Kirjeldage Karl Linne tähtsust Süstemaatik, kelle loodud binaarne nomenklatuur kehtib tänaseni. Näitab taimede ja loomade sarnasust sugulises arengus. Tema loodud taksonoomia, mis tänaseni käibel põhineb Olemise Ahelal: riigist kuni liigini. Klassifitseeris ka inimesi, andes omapoolse panus rassismiteooria väljakujunemiseks. 12. Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist Bernard oli silmapaistev vivisektsionist. Avastas pankreasenõre tähtsuse lipiidide seedmisel ja maksa tähtsuse süsivesikute ainevahetuses. Rõhutas organite toimimise koherentsust. Füsioloogia on teaduslik baas, millele rajaneb kogu arstiteadus. Koed ja organid töötavad integreeritult, eesmärgiga tagada organismi sisemine tasakaal. Teadlane on see, kes tungib tundmatuse maailma. Autoriteedid peavad taganema faktide ees. Induktiivne ja deduktiivne meetod peavad olema katseliselt tõestatud. Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast.