Katsealused oli mehed, kellel oli 2. astme diabeet, et oleks eriti märgatavad vere glükoositaseme ja insuliini tasemega toimuvad muutused.. Esimeses testis võtsid katsealused 30 minutit enne kartuli söömist sisse 30 ml oliivõli, teises testis jõid nad 30 ml vett 30 minutit enne kartulit ja kolmandas tarbisid katsealused segatuna 30 ml vett+30ml oliivõli 30 minutit enne kartuli söömist. Avastati, et kui oliivõli tarbiti enne või koos kartulitega, siis kartulit seediti palju aeglasemalt, samuti ei tõusnud järsult insuliini tase. Kuigi testides osalenud isikud olid diabeetikud, kehtivad need avastused ka täiesti terve inimese puhul. Mereandidest ehk tähtsaim, kala, on toiduaine, mis sisaldab pea-aegu kõike, mida üks treeniv inimene oskab soovida. Kala on kasulik, ükskõik mis vormis inimene ka poleks. Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on organismile kergesti omastatav, olulisemaid
osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne toitumine, sest toitu oli vähem. Tekkis raku sisetoes ja liikumine toidu ümber, loivamine ja amööbne liikumine. Seediti väike osa saagist. 3. Nälja piiril elades võis saaki neelates oma seedimise ja kaitsevõimega raskusi tekkida, seedimata võis jääda saagi kromosoom, mis võis liituda organismi enda omaga. Tekkisid hulgakromosoomsed rakud, mis olid effektiivsemad ja raskemini neelatavad. Hakkas kujunema mitoos. Kiskja-saak suhe muutus sümbioosiks. 4. Üksikud hulgakromosoomilised algeukarüoodid neelasid mõnikord ka teineteist ning
annaabi.ee 
