Suure panda põhitoit bambus õitseb väga lühikest aega, õitsemise järel aga taim kärbub. 1975. aastal kärbusid Sichuani ja Gansu provintsides hiiglaslikud bambusmetsad, mistõttu hukkus rohkem kui 138 pandat. Suur panda on pidevalt sunnitud toitu otsima. Ta vajab suurtes kogustes bambuselehti. Bambus on raskestiseeditav ning madala toiteväärtusega, panda söögitoru on aga kohandunud kõrge valgusisaldusega toidu seedimiseks. Seetõttu jääb enamus bambusest seedimatuks ning panda peab sööma vähemalt iga 12 tunni järel. Varem ei teatud, kuidas panda oma kohmakate käppadega peeni bambusevõrseid murrab. Nüüdseks on teada, et tal on kuues varvas, mis toimib nagu inimese pöial. KASUTATUD KIRJANDUS *Loomariigis *Looduse raamat
ole. 16.Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. Oli 25.05.18 eksamis Mürkained. Redutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku populatsiooni taimedest osad hakkavad lehtede vigastamisel (söömisel) eritama vesiniktsüaniidi, mis on loomadele mürgine. Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed. Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult,
annaabi.ee 
