Võib imenduda vett, süsivesikud. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest
küümuse edasiliigutamine) L, lk 7 • Segmentatsioon (ringlihaskiht; küümuse segamine) • Tooniline püsikontraktsioon (sulgurid; seederuumide eraldamine) 45 Seedekulgla innervatsioon (снабжение тканей нервами) • Enteraalne närvisüsteem (ENS) • Aferentsed teed KNS-i – Kemoretseptorid limaskestas (seedeproduktid) – Mehanoretseptorid lihaskihis (venitus) – Lokaalsed ja tsentraalsed refleksid • Sümpaatilised eferendid – Preganglionaarsete kiudude virgatsaine ACh, postganglionaarsetel NA – Pärsib seedimisaktiivsust • Parasümpaatilised eferendid – N vagus (uitnärv), virgatsaine ACh – Stimuleerib seedimisaktiivsust Soole- e enteraalne närvisüsteem • Seedekulgla seinas kaks närvivõrgustikku:
laapferment (väga oluline piima seedimisel, põhjustab piima kalgerdumist e. hapendumist <- kergem lõhustada); mao lipaas (teostab rasvade lõhustamist, aktiivseks muudab soolhape). Mao talitlus sõltub organismi sattunud toidu koostisest ja hulgast. Lihas olevad ekstraktiivained on maonäärmete kõige tugevam ärritaja. Sellepärast kasvab liha söömisel mahlanõristus maksimaalseni juba seedimise esimestel tundidel. Imendudes verre, stimuleerivad liha seedeproduktid mao talitlust paljude tundide jooksul. Süsivesikuid maos ei seedita, sest on happeline keskkond, pole süsivesikuid lagundavaid fermente, sest nad toimivad ainult leelises keskkonnas. Rasv pidurdab maomahla teket (isegi 1-2 tunniks). Samuti pidurdab maomahla teket kange alkohol. Väheses koguses veini (1kl) soodustab jällegi maomahla teket. Maomahla sekretsiooni faasid: - reflektoorne faas ,,isumahl" tekib kui: a) tunneme head lõhna; näeme, mõtleme või räägime millestki
parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine; sümpaatikuse aktivatsioon pärsib seedenõre sekretsiooni), intestinaalne faas ehk soolefaas (peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust). Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Magu on toidu reservuaariks
annaabi.ee 
