Samale põllule ei või lina uuesti külvata enne 6 7 aasta möödumist. Milleks kasutatakse lina? Kiudlina annab kolme liiki toorainet: kiudu, seemneid ja luud. Linakiud on peamine tooraine, mida kasutatakse tekstiilitööstuses kümnete erinevate tarbe- ja tehniliste kangaste valmistamiseks, alates õhukesest batistist (170 g/m2) kuni presendini (1000 g/m2). Linaseemnest saab õli, mis on tooraine farmaatsia-, värvi-, laki-, paberi-, nahatööstusele ja seebitootmisele. Õli väljapressimise jäägina saadakase linaseemnekook, mis on väärtuslik loomasööt, sisaldades kuni 30% valku ja 32% lämmastikuta ekstraktiivaineid. Linavartest kiu eraldamisel saadakse veel linaluud, mida kasutatakse ehituses ja mööbli tootmises, aga ka paberi ja viskkoosi toorainena. Milleks kasutatakse lina? Kus kasvatatakse lina? Linatootjad on näiteks USA, Venemaa, Hiina ja mitmed Euroopa riigid. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on nt
Linaõli sisaldab inimorganismile vajalikke poolküllastamatuid happeid: - linoleenhape (62%), - linoolhape (16%), - oleiinhape (15%). Linaõli sisaldab E-vitamiini 50 mg/kg kohta. Linakook on väärtuslik energia- ja valgusööt loomadele. Õlilina seemned sisaldavad 3845% õli, mis on tooraineks: - farmaatsia-, - värvi-, - laki-, - paberi-, - nahatööstusele, - seebitootmisele. Õli väljapressimise jäägina saadakse linaseemnekook (väärtuslik loomasööt). 19.Päevalilleõli olulisus, kasutamine. Sisaldab rohkesti: - linoolhapet, - rasvades lahustuvaid vitamiine (A-, D-, E-, ja K-vitamiini). Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid: - süüakse, - lisatakse pagaritoodetele, müslile jpt toitudele. Õlil head maitseomadused. Päevalilleõli kasutatakse:
mille kasutamist võisid endale lubada ainult vähesed. 1850. aastani oli Inglismaal seebi kasutamine maksustatud , mis tõstis kalli seebi hinda veelgi kõrgemaks. Seetõttu pesti tavaliselt ilma seebita ning kasutati pesemisvahendina ainult odavat puutuhka. (Spauszus, 1975) Alles 19. sajandil toimus seebitootmises otsustav pööre. Sellele aitasid kaasa põhjapaneva tähtsusega prantsuse keemiku Chevreul´i tööd, kes uuris rasvade koostist ja seebi tekkimise mehhanismi. Tööstulikule seebitootmisele üleminekut soodustas ka see, et osati juba piiramata hulgal ning odavalt saada soodad ja seebikivi. Ka rasvadest ja õlidest ei olnud puudust- neid saadi ookeanitagustest kolooniatest. Lõpuks aitas kaasa ka väikeste manufaktuuride asendumine suurte tööstusettevõtetega. Inglismaal suurenes aastatel 1810-1880 seebitoodang umbes 10 korda ja seebi tarbimine umbes 3 korda. Seep hakkas muutuma luksusartiklist tarbekaubaks ning leidis kõigis rahvakihtides üha laiemat kasutamist
annaabi.ee 
