ja viis korda vähese loputuse (2,4 l) nuppu, siis kulub perel päevas 64 liitrit ja aastas 23 360 liitrit vett. Üheksaliitrise loputusega kulub samal perel päevas 216 liitrit ja aastas 78 840 liitrit vett. - Eelista vanniskäigule dušši. Pestes vannis kulutud ligi 3 korda rohkem vett. - Lühendades dušši all käimist ühe või kahe minuti võrra võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas! - Hambaid või pead pestes, end raseerides või käsi seebitades keera vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas. Nõudepesumasinad veesäästlikumad kui käsitsi pesemine. Alustage pesemist alles siis, kui on kogunenud masinatäis musti nõusid, eelnevalt pole nõusid vaja käsitsi loputada. Pesumasinate puhul on kõige olulisem nende vee ja elektrisäästlikkus. Võimalusel peske alati täis masinaga, sellisel juhul on vee- ja elektrikulu pesukilo kohta kõige väiksem. Pisemaid asju on otstarbekas käsitsi pesta.
12. Miks on Kagu-ja Lõuna-Eesti järvederikkamad kui Põhja- ja Kesk-Eesti? Kuna Kagu-ja Lõuna-Eesti on liigestatud pinnamoega ning Põhja-ja Kesk-Eesti on tasasemad. 13. Kuidas saab sundida inimesi vett kokku hoidma? Propageerida vee säästmist ja tõsta igapäevase tarbitava vee hinda. 14. Milliste abinõudega on võimalik koduses majapidamises vett säästa? Nõude käsitsi pesemise asemel kasutada nõudepesumasinat. Dussi all ennast seebitades vesi kinni panna. 15. Mis on soo peamised tunnused?(2) Pidev turba moodustumine, sammalde ja rohttaimede levik, kidur puude kasv, alaline liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub
midagi ei tehta. See aitab säilitada vee varusid. Õige säästmine võib aidata nii inimest, kui loodust tema ümber. Koonerdamine on ekstreemsäästmine. Koonerdajad hoiavad kokku iga võimaliku asja pealt. Nende inimeste eesmärk on hoida kokku nii palju raha, kui võimalik. Poes käiakse väga kindlate reeglite põhjal, riideid ostetakse vaid siis, kui neid väga vaja on. Ka veepealt on võimalik kokku hoida. Näiteks, pannakse tualettpoti paaki vesi, millega varem pesti riideid. Seebitades juukseid või keha keeratakse kraan kinni ja veel ei lasta niisama joosta. Märkamatult aitavad nad ka tegelikult loodust. Koonerdajad ei taha tavaliselt asju järgi jätta või ära visata. Kõike kasutatakse maksimaalselt. See on muidugi hea loodusele. Vee säästmine aitab talletada vee varusid, toidu ära viskamine on võimalikult väike. Koonerdajad aga pole ilmselt tootjate kõige lemmiku rahvas. Põhjus siis selles, et kõige pealt hoitakse kokku. See tähendab, et ostetakse vähe
annaabi.ee 
