Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. SEEBI VALMISTAMINE Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine on lõpetatud lastakse seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep
Kodune seebivalmistamine Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasvakasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega, vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimus seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsjonite kaupa ja seejärel 5 seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine oli lõpetatud, lasti seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta
destilleeritud vett, kookosrasva, rapsiõli, klaaslehtrid, filtrid (Joonis 20). Autor keetis seebid retsepti alusel (Lisa 3), mis valiti sellepärast, et autorile tundus see retsept kõige paremini ja lihtsamini teostatav. Samuti uuris autor seebi vahu teket, selle püsimist ning mõõdeti seebilahuste pH-d. Katse käigud on toodud peatükis 4.1. ja 4.2. Autori arvates on võimalikud vead need, et seebi keetmise aeg on liiga lühike, mille tõttu ei toimu täielikku seebistamist. Samuti võib jääda vahu uurimiseks mõõtesilindri vaht liiga väikeseks ning kaalutava seebi mass võib tulla suur, mille tõttu tuleb vahtu liiga palju. 4. TULEMUSED 4.1. Seebi keetmine Nagu eelpool mainitud, siis on seepi keedetud juba ammusest ajast peale. Selleks, et välja selgitada, kas isekeedetud seep on parem kui poe seep, keetis uurimistöö autor seepi. Autor keetis katse õnnestumiseks 2 seepi kuna ei olnud kindel, kas seebi keetmine õnnestub või mitte.
annaabi.ee 
