ta saigi Einsteini jaoks esialgu ebameeldivad tulemused. Siis aga läks käiku Mount Wilsoni (USA) observatooriumis võimas, 2,5 meetrse läbimõõduga teleskoop. Sellega Edwin Hubble'i ja ta kaastöötajate poolt tehtud vaatlused näitasid, et kaugete galaktikate spektrites esineb spektrijoonte punanihe, mis on võrdeline kaugusega meist. See tulemus oli kooskõlas Fridmani teooriaga, mis viitas, et Universumi paisub ühtlaselt. Piltilikult võib sellist universumit võrrelda paisuva seebimulliga. Fridmani võrrandeist järeldus aga ka alghetke olemasolu, mil mateeria tihedus oli lõpmatu ning ruum ise oli lõpmatu kõver. Selle ebameeldivuse kõrvaldamiseks hakati välja mõtlema mitmesuguseid lisaeeldustel ja oletustel tuginevaid Universumi mudeleid. Oli aeg, kus paistis, et igal õigel kosmoloogil on oma mudel. Meile teadaolevatel füüsikaseadustel on üsnagi kindlasti omad, seni veel meile teadmata,
Milliseid mobiilseid ja statsionaarseid faase kasutatakse gaasikromatograafias? Gaasid peavad olema keemiliselt intertsed (no reaction w/ either analyte or stats.phase), kõrge puhtusastmega (no water, no O2), detektoriga ühilduvad (MS-i puhul peab gaasiks olema He), ökonoomne, ohutu, efektiivne (ajaliselt). H2, N2, He Ei vaja pumpasid, kuna ballooni rõhust piisab. Võib-olla voo regulaator Voolukiiruse mõõtmiseks kasutatakse kolonni alguses rotameetrit või seebimulliga voolumeetrit kolonni lõpus. Täidiskolonnid - 2-4 mm siseläbimõõt, reeglina 1-2 m pikkused. Täidiseks poorne materjal. Gaas-adsorptsioonikromatograafia (täidis on stats.faas), gaas-vedelikkromatograafia (täidis on kandja stats.faasile). Kapillaarkolonnid - 0,1-0,5 mm siseläbimõõt, piikkuseks 5-100 m. Materjaliks polüimiidiga kaetud kvartskapillaarid. Vedelikukile on stats.faasiks, mis kantakse 0,1 - 5 μm paksuselt kapillaari siseseinale. GC stats
olekust plahvatusliku paisumise teel. Sellele sündmusele pani nime Suur Pauk (ingl. k. Big Bang) kuuulus inglise kosmoloog Fred Hoyle. Pilkamisi pandud nimi on jäänud püsima nii professionaalsete kosmoloogide sõnavarasse kui ka populaarsesse kirjandusse. See on küll kujundlik, kuid siiski ka eksitav, kuna osutab nagu sarnaneks Universumi teke plahvatusele. Pigem on sobiv seda vorrelda paisuva õhupalli või seebimulliga. Nimetus Suur Pauk häiris vististi ka mitmeid teadlasi ja ka teaduse popularisaatoreid nii, et ajakiri "Sky and Telescope" korraldas 1993. a. konkursi uue nime saamiseks Suure Paugu teooriale. Saabus üle 13 tuhande nimepakkumise, paljud neist korduvad. Pakutud uued nimed ulatusid akadeemilisematest (The Grand Expansion -- Suur Paisumine, Creation -- Loomine jmt.) kuni naljakateni välja (Jurassic Quark -- viide tuntud filmile "Juuraajastu Park", Hubble Bubble -- Hubble'i Mull jne)