Las Casas tunnustas juriidilist argumenti, kuid ütles, et Hispaania kuningas peaks indiaanlasi kohtlema samamoodi nagu oma alamaid Kastiilias. Las Casas ütles, et ainult indiaanlastel oleks õigus hispaanlaste vastu sõdida, sest indiaanlasi on halvasti koheldud. Vastuargument humanist Sepulveda (Karl V kaplan ja ametlik kroonik) poolt : las Casas teostab Hispaania vaenulikkust. Ta ütleb, et indiaanlased pole täisväärtuslikud inimesed, seega loomu poolest orjad, neil puudub arusaam sedustest, loomupärastest reeglitest, inimohverdus, kannibalism = nad ei ole inimesed ja nad tuleb alistada. 1548 telliti Sepulveda raamatule ametlik hinnang. Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teose hukka. 1550 suur dispuut las Casase ja Sepulveda vahel, kestis nädalaid, tulemust ei leitud. Ametlik seisukoht : kompromissvariant. Francisco de Vitoria argumendid (1485-1546). 1539 hinnang indiaanlaste ristimise kohta. Lükkab ümber tavapärased argumendid :
Kolonistidele oli lubatud tasuta maad, külvi vilja ja mitmeaastast maksuvabastust. Tegelt vajas riik rahvast ääremaade asustamiseks ja venestamiseks. 19saj lõpuks oli eestist lahkunud 100 000 inimest. 60 000 vahetas ka usku sellel ajal nendest kes läksid venemaale. Probleemiks kujunes asjaolu, et tagasipõõrdumine lutheri usku oli seadusega keelatud. 1858 a mahtra sõda 1856a talurahva seaduste tagajärjel toimunud kõige tuntuim talurahva vastuhakk. Sedustest oli loodetud elu kergendamist, eriti abiteo kaotamist. Harjumaal keeldusid talupojad kevadel sõnnikuveole minekust ja tekkis kokkupõrge sõjaväe üksustega. Mahtra mõisa kogunes üle 1000 talupoja kes lõid sõdurid minema ja põletasid mõisa maha. Rahutused kestsid terve suve ja hääbusid iseenesest. Talude päriseks ostmine 1861-65a ameerikas kodusõda. Maailma turul tekkis puuvilja puudus ja hinda läks lina. See said eelduseks eestis rahvusliku ärkamise tekkele
annaabi.ee 
