keemiliselt seotud veena Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I poorsus; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe
Aegkonnad(10): Kainosoikum, Mesosoikum, Palesoikum, Neoproterosoikum, Mesoproterosoikum, Paleoproterosoikum, Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. Ajastud: näiteks Kambrium, Juua jt. Geokronoloogiline skaala: eoon-aegkond-ajastu-ajastik-iga 6. Põhjavee teke, paiknemine ja likumine pinnases. Põhjavee teke: jaguneb 3 rühma: (1)infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnvee ja sademete infiltreerumisel. Sedasi on tekkinud valdav osa põhjaveest. (2) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega. Selline põhjavesi on olnud hüdroloogilisest tsüklist eraldatud pika geoloogilise aja vältel. Vee mattumisaegne keemiline koostis on säilinud ning sageli on need veed kõrge mineralisatsiooniga. (3)juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole kunagi varem olnud hüdrosfääri osa ja tekkivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt
või keemiliselt seotud veena. Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavees on 1,05% maa veest, samas kui jõgedes ja järvedes 0,009%. Põhjavee päritolu 1)infiltratsiooniveed põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel.(enamus põhjaveest) 2)sedimentatsiooniveed vesi mis on suletud setenditesse nende moodustumisel. 3)juveniilsed veed põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel. Infiltratsiooniline põhjavesi sõltub suuresti sademete hulgast. Suurem osa sademetest imendub pinnasesse ja jõuab vabapinnalisse põhjavette, kus see alustab horisontaalset liikumist madalama relieefi või madalama rõhu suunas.
annaabi.ee 
