Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad. Töö põhiosa moodustavad tabeli vormis esitatud sedelitel olevad lausekatked, mis sisaldavad võõrapärast keelekasutust. Lisatud on ka sõna tähenduse selgitused. Selgituste saamiseks on kasutatud nii võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 2000,parandanud ja täiendanud Eduard Vääri jt) kui ka interneti abi. Tabelitele järgnevad analüüsid. Neljandas osas on analüüsitud muusikaalaste sõnade eesti keelde tuleku peamisi probleeme. Töö lisas on toodud erinevate väljaannete võrdlus. Teoreetiliseks abimaterjaliks on kasutatud
rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähikondlaste kõik toimingud alates ärkamisest hommikul ja lõpetades uinumisega õhtul. PROTOKOLL on kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja
Hertsog otsis oma reisikoti,põhjast ja tõi välja terve pataka väikesi trükitud sedeleid ning luges neid valjusti. Ühel sedelil oli, et «kuulus dr. Armand de Montalban Pariisist» teatud kohas ja paigas «peab loengu frenoloogia üle»; sissepääs kümme tsenti ja «iseloomu eritlus kaks339 kümmend viis tsenti tükist». Hertsog tähendas, et loengute pidaja oli tema. Teisel sedelil oli «Maailmakuulus Shakespeare'! mängija Garrick1 noorem Drury Lane'i teatrist Londonist». Muil sedelitel oli tal hulk teisi nimesid ja ta tegi teisi imeasju, -- näiteks leidis vett ja kulda «võlurivitsakesega», «kaitsvate nõiasõnadega» ja nii edasi. Viimaks ta ütles: «Kuid näitekunsti muus2 on mu lemmik. Kas olete iial laval olnud, majesteet?» «Ei.» vastas kuningas. «Lähete sinna enne, kui kolm päeva möödub, langenud suurus!» hüüdis hertsog. «Esimeses viisakas linnas, kuhu jõuame, üürime saali ja kanname ette mõõgavõitluse
annaabi.ee 
