peaks. (Mind, muideks, maha ei jäetud. Ma olevat parem kui Jacob ja Edward. Ise teate, naised, millest ilma olete jäänud;)) Raske on mitte nõustuda: pulmapidu on tõesti visuaalselt nauditav ning ma usun et kõikidele Videviku andunud austajatele ka emotsionaalne tipphetk. Pulmale järgnevad mesinädalad ning eelkõike pulmaöö. Siin teeb film, stsenarist või lavastaja ainsa andestamatu eksimuse. Vaataja toob endaga pulmast kaasa emotsiooni ja me ootame, et Bella ja Edward saaks lõpuks sedasamust teha. Ja siis, kui Edward korraks lahkub, juhtub midagi õudset: montaaz sellest, kuidas Bella seksiks valmistub. Ta peseb hambad, raseerib jalad, valib riideid ... See kõik on nii kuradi naljakas. Ma ei suutnud naeru tagasi hoida. Ja selle ühe minutiga on kõik pulmaga minu sees loodu hävitatud. Mind ei huvita enam absoluutselt seks, sest ma olen just naise peale naernud! Ma ei oska kahjuks seda hetke näha
Tema kaks esimest katset antud zanris olid ,,Guntram" (1894) ning ,,Feuersnot" (1901). Neid peeti kõlbmatuteks ning need sattusid suure kriitika alla. Siiski, 1905 aastal lõi ta teose "Salome" (mis põhines Oscar Wilde'i näidendil). Antud teose reaktsioon oli kirglik ja heakskiitev. Esietendus oli suur õnnestumine. Kui aga see avati Metropolitani ooperis New Yorkis, oli publiku protestikisa nõnda suur, et see suleti kohe pärast sedasamust etendust. Kahtlemata oli see suuresti tingitud temaatikast ning Oscar Wilde'i halvast mainest seoses viimase ebamoraalse käitumisega. Siiski, mõned negatiivsed reaktsioonid võisid tuleneda Straussi dissonantsi kasutuslaadist, mida oli tollal ooperimajades väga harva kuulda. Teosed Sümfoonilised poeemid: macbeth, don juan, don quijote, kodusümfoonia. Ooperid: guntram, Salme, elektra, roosikavaler, intermezzo, daphne, danae armastus, capriccio. Balletimuusika: legend josephist, vahukoor.