· noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini) Saksa okupatsiooni lõpp ja iseseisvuse taastamine 7. XI 1918 näljamäss Tallinnas 9. XI 1918 revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse 11. XI 1918 Compiegne´i vaherahu Võimu ülevõtmine 11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek 12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt 19. XI 1918 leping Saksa riigi Baltimaade peavolinikuga (August Winnig) 20. XI 1918 Maapäeva kogunemine Võimu ülevõtmist komplitseerinud tegurid: · Saksa vägede vastutegevus (eriti Lõuna-Eestis) · võimusegadus (kolme vallavanema probleem) · Pihkvast Eestisse taganenud Vene valgete Põhjakorpuse omavoli · enamlaste õõnestu 4. Vabadussõda. Sõja etapid, olulisimad sündmused. Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus. 4.1 Vabadussõda
Eesti sõjaväejuhatajaks sai Andres Larka, kuid juba 20. märtsil andis Seckendorff korralduse rahvusväeosad laiali saata. Pappritz üritas Eesti rahvusväeosade ohvitsere võrdustada kõikide teiste Venemaa ohvitseridega - kuulutada nad sõjavangideks. Eesti avalikkuse protestid pani asja aga ümber mõtlema. Seckendorff võttis 1.-2. märtsil vastu eestlaste esinduse (Päts, Vilms ja...?) - ainus sõnum, mille eestlased Seckendorffilt sai oli see, et Saksa okupatsioonivõim jääb ajutiseks kuni otsustatakse, mis Eestimaast saab. Tööstuses avaldus allakõik tehaste seiskumises, mida ei saa ainult sakslaste süüks panda - juba 15. ja 17. aastal oli hakatud Eestis asuvaid tööstusi Venemaale ümberseadma. Saksamaa leidis eest üsnagi laostnud tööstuse. Esialgu taasalustasid tööd need ettevõtted, mis olid sakslastele sõjatööstuses tähtsad. Üldkokkuvõttes Eesti tööstuslik potentsiaal langes tunduvalt. 1916
annaabi.ee 
