Hajutatud teenusetõkestamise ründed valitsusasutuste vastu algasid 30. aprillil. Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, eesmärgiga takistada rünnete blokeerimist. Rünnete läbiviimiseks kasutati üle maailma hajutatud botnette. Rünnakute kestus ulatus mõnest minutist kümne tunnini. Sihtmärke tabasid andmevood võimsusega kuni 90 miljonit megabitti sekundis. 3. mail sattusid lisaks valitsusasutustele rünnaku alla eraettevõtted. Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBile. Hansapank oli sunnitud ajutiselt ligipääsu võõramaistele teenusepakkujatele sulgema. Sihtmärkide hulgas olid ka Postimees ja Eesti Päevaleht. Rünnakute haripunktiks oli 9. mai. Pärast 10. maid hääbusid ründed kiiresti. 15. mail tabas veel kaks veerandtunnist rünnet SEBi ja Hansapanka. Rünnakute võimsuse kasvades olid valitsusasutused ja ettevõtted sunnitud suurendama oma andmeedastusmahtusid ning serverite arvu. Kaitsemeetmed olid edukad, kuid kulukad.(8)
Pangaraha – on pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha, mida füüsilisel kujul ei eksisteeri. (See raha, mis on panga hoidlates või kassades, ei ole PANGARAHA!!!). Pankade arveldamine käib läbi kliiring keskuse, milleks on Eesti Panga arveldusvalitsus. Kliiring on tasaarveldamine. Kõik kommertspangad peavad arveldusvalitsuses avama oma arved / kontod. Kliirimine e arvelduste tegemine toimub 1 kord päevas kõik korraga (nt et vaadatakse palju on tehtud arveid SEBile ja Swedile ja siis vaadatakse ühepoolse kandena, et kummale on vaja kanda ja palju). Rahal on teatud põhifunktsioonid (lisaks omadustele). Klassikalises käsitluses on neid põhifunktsioone 3, kuid kaasajal on hakatud rääkima ka neljandast (see on muutunud aktuaalseks viimasel paaril kümnendil). - Raha kui üldine maksevahend (raha on vahetatav kõikide teiste kaupade ja teenuste vastu seega välistab raha ostja ja müüja huvide kokkulangevuse nagu bartertehingutes)
annaabi.ee 
