Ja oli ju Hitleri raamatus ,, Mein Kampf" kirjas natsi ideloogia põhiideed, et aaria rahvale tuleb võita juurde maad ja et nende rahvus on ülim ning tuleb tagada rassipuhtus. Tema maha rahustamiseks ajasid lääneriigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga lepituspoliitikat, kuid kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Hitlerile oli esimeseks takistuseks Versailles rahulepingu revideerimine, sest Hitler ei saanud ennem oma vallutuspoliitikat ajama hakata, kui polnud sõjaväge. Nii seatigi 1935. aasta märtsis sisse ülidine sõjaväekohustus, mis oli otsene rahulepingu tingimuste rikkumine, sest selle järgi ei tohtinud Saksamaa omada suuremat vabatahtlikest koosnevat sõjaväge kui 100 000 meest. Rikkumise vastu ei tehtud aga midagi, sest otsustati silm kinni pigistada. Saksamaa oli olnud ju koguaeg rahulolematu väga ebaõiglaste rahulepingu tigimustega ja nii jäetigi sellele sammule reageerimata, näidates, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, et
Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele. · Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi. · Kõige olulisem ja konkreetsem nõudmine oli Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ala ühendamine ühtseks kubermanguks. · Tõi revolutsioonilise võitluse õigustamise mõtte eesti trükisõna veergudele. Jakobson kutsus rahvast poliitilisele võitlusele suunaks talupoeg mõisniku vastu. · ,,Sakala" suutis rahva võitlustahet ja aktiivsust virgutada. Eriti suurt tähelepanu pöörati just talupoegadele. ,,Sakala" kaastöölised ja tellijad
annaabi.ee 
