· Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine) - väljavooluava(ülemine) Avatud vereringe(sinakas)
Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside. Koda avaneb ja sulgub tänu sulgurlihastele. Koja poolmete vahelt ulatub välja lihaseline jalg, mille abil ta liigub aeglaselt veekogu põhjas. Puudub pea. Koja välispinda katab sarvainest
Assümmetriline keha. Tavalsielt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleeluyndeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi-keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod on nälkjad, tee- ja seateod. 7.6. Klass Peajalgsed (Cephalopoda) Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida) Kambriteks jaotunud väline koda. 7.6.2. Alamklass Coleoidea Esindajad ilma välise kojata. See muutunud sisemiseks toeseks. Lõpuseid on kaks. 7.6.2.1
annaabi.ee 
