Lapsed jooksevad koju (näita sõrmedega, kuidas nad jooksevad). Oi,oi, taevasse on tõusnud tumedad pilved, vist hakkab sadama. Pööra peopesad üles ja proovi, kas sajab juba peopesadele. (õpimapp ilmastikunähtused...) Luuletused, liisusalmid KUU KES? MIS? Viivi Luik Kes see joob jõesta vett, Kuu ei näe ega kuule. katsub küla kaevudesta, Kuu pääl on mäed ja mered kivikildude seasta? Siiski noorele kuule Vikerkaar joob jõesta vett, Vanasti öeldi tere. katsub küla kaevudesta kivikildude seasta. VIKERKAAR Mis tuleb ammudes arusta, Marika Johanson singudes sinisalusta? Läänetaevas alles sajus, Vihm tuleb ammudes arusta raskeid vihmapilvi vajus singudes sinisalusta. üle metsa, ligi maad. Kes see katab katuse
Kuldne kõrend eesti mardilauludes tähendab ilma ühendavat sammast, köit või silda, skandinaavias bifröst ehk vikerkaaresild. Usustakse, et takistus on veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine. Lms rahvastel on üldiselt hingedeajal sanditajaid, nagu eestis kadrid- mardid. Sanditajad on justkui teistpoolsusest tulijad. Lauludes kajastatakse santite tulekut teispoolsusest. Mõnikord mainitakse ka martide ja kadride tiibu. --- ,,Mart on tulnud taeva-asta, sinipilvede seasta" 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnute asupaik on kaugel, kuskil põhjas või läänes ning kutsutakse nt soome-karjalas Tunoelaks, Pohjalaks, Hiitolaks; uurali rahvaste mütoloogias ususti, et teispoolsuse asukoht on jõgede alamjooksul. Usutakse seosesse veega. Samuti on teispoolsust paigutatud ka kõrgele taevasse, eestis on mardilauludes see uskumus sees, mardid omakorda seotud surnute ja lindudega kohati, samanistlik arusaam hingerännakust