25. märts paastumaarjapäev mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised käivad kõrtsis, meestelt nõutakse väljategemist. Riietuti valgesse. Kapsamaarjapäev. · Aprill (jürikuu, mahlakuu): 1. aprill naljapäev, karjalaskepäev kiusatakse neid, kes polnud kombeid omaks võtnud erinevate naljadega. 14. aprill künnipäev põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23. aprill jüripäev pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest, kari ootas perenaist, peremees pidi ümber oma põldude käima, et head saaki saada. Kari viidi karjamaale, jäid sinna mihklipäevani. Tööliste palkamine tallu, tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine. · Mai (lehekuu): 1. mai töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad 9
Naljapäev on kujunenud sellega kui paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, aasta hakkab esimesest jaanuarist peale , mitte 1 aprillist nagu oli vanasti, ja need kes ei olnud seda infot veel saanud ja tava endale omaks võtnud, siis just neid hakati kiusama ja narrima. • 14.04 künnipäev- põllutööriistad pidid korras olema; esimest kündjat, heinaniitjat kasteti märjaks ja vastutasuks anti neile mune ja seasabasid. • 23.04 jüripäev- pikk talv möödas ja põllud ootasid perenaist(kari) ja peremeest(põllud),peremees pidi ümber põldude käima, et head saaki saada ja sel päeval oli see kui karjus kutsus karju kokku ja viidi karjamaale ja terve suvi olid karjamaal ja mihklipäeval toodi kari lauta tagasi. Samuti oli ka abiliste palkamine tallu, sulastega tehti kaupa ja sellest päevast on kirde-eestis ka naistepeopäev.
annaabi.ee 
