rasva on koondunud maksa, mõnikord ka siseelundite ümber või otse naha alla. Varsseller - üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Verikäkk - sisaldab rukkijahu, nisujahu, toiduverd, keedusoola, maitseaineid, sibulat, maitsetugevdajat (naatriumglutamaati), säilitusainet (naatriumnitrit). Verivorstid - valmistatakse searasvast, pekist ja kruupidest või riivsaiast ning maitseainetest. Viini snitsel - snitsel sidrunilõigu, kapparite ja kiluga/ansoovisega. Viigimari - viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu Vokkima - e. kiirpraadima, idamaisel (hiinapärasel) viisil toitu valmistama. (nt "vokkige kanatükid õlis") Volovan - lehttainakorvike, tavaliselt liha- või linnulihatäidisega, peale on asetatud tainast 'kaaneke'. W
sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks. Asendamatu on kuusepuit olnud ka lauanõude valmistamisel. Kuusekoort on kasutatud ka naha parkimisel (1 m3 kuusepalkide koorimisel võib saada kuni 25 kg kuiva parkkoort) ning kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Taludes keedeti kuusevaigust, meest, vahast, searasvast või võist (1:1:1:1) põletikuvastast haavaplaastrit. Haavaplaastrit valmistati ka värskest kuusevaigust, millele lisati aaloed ja mett. Vaigust ja viinast (1:5) tehti seespidist tinktuuri reuma ja närvivalude vastu. Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Üsna saastetundliku liigina ei sobi aga suurlinnadesse, küll aga väikeasulatesse ning linnaäärsetesse metsaparkidesse.