häid pühi. Vanasti küpsetasid inimesed leiba. Nad andisid selle leiva loomadele laudas. Tänapäeval viivad inimesed toitu metsloomadele. Jõululaupäeval on inimesed tavaliselt kodus. Sel õhtul on koos kogu perekond. Inimesed katavad piduliku toidulaua. Jõuluõhtul söövad inimesed kartulit ja seapraadi, verivorsti ja hapukapsast. Vanasti oli kombeks küpsetada jõuludeks jõululeiba ja valmistada koduõlut. Tänapäeval on jõululaual lisaks seapraele ja verivorstidele veel kartulisalat ja sült. Maiustusteks on piparkoogid ja kommid, õunad ja mandariinid. Vanasti inimesed arvasid, et jõuluõhtul tuleb süüa 12 korda. Siis jätkub toitu ka järgmisel aastal. Jõululaupäeval tuleb külla jõuluvana. Jõuluvana toob inimestele kingitusi. Inimesed loevad jõuluvanale luuletusi või laulavad talle. Peale jõululaupäeva on esimene jõulupüha. Esimene jõulupüha on 25. detsembril. 26. detsembril on teine jõulupüha
elanikud tüüpiliseks eesti toiduks ja mida kõige meelsamini ise söövad. Piimatoodetest maitsevad elanikele enim tooted, mis tegelikult ei ole traditsioonilised - jäätis, kodujuust, sulatatud juust, kohukesed, kohupiimakreemid, jogurtid, desserdid. Traditsioonilised lemmiktooted on aga piim, või, keefir ja teraline kohupiim. Lihatooted on eriline komponent Eesti toitudes. Linnuliha on tänapäeva köögis oluline täiendus traditsioonilisele seapraele ja suitsulihale. Tüüpiline toit ja inimeste eelistused on enim tasakaalus just lihatoodete puhul, v.a. verivorst, verikäkk, sült, mida armastatakse süüa vähem. Kala on traditsiooniliselt olnud rannaaladel eestlaste põhitoit. Tänapäeval võib kalatoite liigitada pigem tüüpiliseks toiduks kui selliseks toiduks, mida meelsasti süüakse. EKI uuringust järeldus, et kohalikele inimestele peaks kalatooteid ja -toite rohkem pakkuma ja meelde tuletama.
annaabi.ee 
