16.sajandiks läks Iirimaale Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921.aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaa kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Valitsus Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922. Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor
Praegune, 29. koosseis valiti 16.mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon. Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister.Ülejäänud liikmetest kolm delegeerib Iirimaa riiklik ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast. Paneelideks on (1) rahvuskeel ja kultuur, kirjandus, kunst, haridus ja muud kaasnevad erialad, (2)
annaabi.ee 
