Teiseks piirkonnaks on Maisi tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Kohalikke elanikke küsitledes selgus, et Nisu ja Maisi tänavate vahelise ala elamud on ehitatud 60ndatel ja 70ndate alguses, mis näitab, et see piirkond on natuke uuem kui Maisi ja Rukki tänavate vaheline ala. Majade hoovid on sealgi korras ja hooldatud ning kasvatatakse enamjaolt lilli ja õunapuid. Puuriidad hoovides annavad aimu sellest, et sealsedki majad on ahjuküttega. Nisu tänava ääres kasvavad puud (pärnad), mis jätavad mulje nagu oleks tegemist alleega. Teekatte seisukord on sama nagu eelmisel piirkonnal, vajaks samuti hooldust. Nisu tänava ja Tulbi tänava nurgal asub kortermaja, mida kasutatakse sotsiaalelamuna. Kolmandaks piirkonnaks on Veeriku tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Antud piirkond koosneb neljast ridaelamust, mis omakorda koosnevad viiest boksist. Hooned on ehitatud
surema. Märtrisurma peeti otseteeks paradiisi. 11. saj alguseks oli ristiusk levinud juba peaaegu üle Euroopa ja paljudes vägevates ning võimsates riikides. Ristiusuks oli saanud Roomas samuti riigiusk. Sel ajal oli Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst endale eesmärgiks võtnud kogu maa ristiusku pöörata. Alguse said suured ristisõjad. Ristiretke käigus rööviti ja tapeti elanikke massiliselt. Suur osa oli siin sakslastel, kes olid oma alasid laiendanud ida arvelt ja sealsedki elanikud ristiusku pööranud. 12. Sajandil jõuti ka Läänemere idakaldale. Esialgu püüti Liivimaa inimesed misjonäride abiga rahumeelselt ristiusku pöörata, kui see aga ei ünnestunud, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu sõja. Loodi Mõõgavendade ordu, kelle varustus oli võimas ja sõdurid hästi treenitud. Seega suudeti alistada Baltimaad ning nad ristiusku pöörata, sh ka Eesti. Kokkuvõtteks võib öelda, et ristiusk mis sai alguse 1. Saj hakkas levima väga jõusalt
annaabi.ee 
