saamiseks on sunnitud eemaldama kiivri ning saadakse teada, et tegemist oli Wilfred of Ivanhoega. Turniirist haavatuna satub Ivanhoe Rebecca hoole alla, kus too teda ravima hakkab. Turniiri kolmandal päeval saab ka kuulsaks osav vibumees Locksley / Robin Hood. Maurice de Bracy, kes leedi Rowenat esimest korda õhtusöögil kohtas ning armus, kavatseb ta röövida. Kui Cedric, Rowena, Athelstane, ka Isaac, Rebecca ning Ivanhoe, kelle sealolekust Cedricul aimu polnud, läbi metsa rändavad, tulevad de Bracy mehed ning röövivad teelised. Tema haaranguga liitub ka Bois-Guilbert, kes on huvitatud Rebeccast. Gurthi eestvedamisel kogunevad kokku Wamba, Must Rüütel mungaga ning Locksley armeega, et vabastada tegelased. De Bracy meestel oli kavas surma saata oma vangid, kuid enne seda kohale tuua preester, kes vangid enne surma jumalaga lepitaks.
62). Anni (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?) armumine oli ühepoolne. Ta armus suvemajas Timosse, kellega ta ka vahekorda astus. Ann arvas, et sellel oli suur tähendus ja et Timo hoolib temast, kuid hiljem selgus, et Timol polnudki ta vastu tundeid vaid kasutas teda ära. "Üks asi oli ikka imelik: Timo ei teinud mind peaaegu märkamagi. Ka siis, kui sättisin end istuma otse tema ja Siimu vahele ning alustasin Siimuga mingit filmijuttu, ei teinud ta mu sealolekust väljagi, rääkis hoopis teisel pool oleva Olegiga autodest. Kui minul Siimuga jutt otsa sai ja väike piinlik vaikusehetk tekkis, ei teinud ta mitte midagi, et mu sealoleku aega pikendada, tõusis hoopis ise püsti ja läks Evelyni ning Kristeliga vestlema. Ma oleksin nagu noa rindu saanud. Aga äkki ta häbeneb, et mõni märkab tema tundeid minu vastu, sellepärast ei julgegi minuga juttu rääkida?" (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 125).
see oli ainult vilets kaduv kiindumus. Ta oli kuude kaupa Amyt võita püüdnud ja alles nädal tagasi oM tüdruk talle oma poolehoidu tunnistanud; ta oli olnud kõige. õnnelikum ja uhkem poiss maailmas ainult seitse lühikest päeva, ja nüüd, ainsa hetkega, oli Amy tema süda- 23 mest läinud nagu juhuslik võõras, kelle külaskäik on tehtud. Tom jumaldas seda uut inglit vargse pilguga, kuni nägi, et see oli teda märganud. Siis teeskles ta, nagu poleks tal aimugi tüdruku sealolekust, ja hakkas igasuguseid mõttetuid poisikeselikke tempe demonstreerima, et tüdrukus imetlust äratada. Ta jätkas seda veidrat tembutamist tükike aega, kuni ta keset üht ohtlikku võimlemisetendust pilgu aeda heitis ja nägi, et väike tüdruk pöördus maja poole. Tom astus aia juurde ja nõjatus nukralt selle vastu, lootes, et teine veel viivitab. Tüdruk seisatas hetke trepil ja liikus siis ukse poole. Tom ohkas sügavalt, kui tüdruk jala lävele pani, kuid