on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim sigade arv Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida- Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige suurem Saaremaal, Raplamaal,Viljandimaal ning Lääne-Virumaal. Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang. Kõige suurem kartuli saagikus oli aastal 2000 ja 2001 ning kõige väiksem oli aastal 1998
aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006. aastaga 28% (Lokk jt, 2008). 2008. aastal toodeti Eestis kokku 74 600 tonni liha, millest 62% (46,2 tuh t) moodustas sealiha, 19,2% (14,3 tuh t) veiseliha, 17,7% (13,2 tuh t) linnuliha ning 1,2% (0,9 tuh t) lamba- ja kitseliha (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Nende andmeil suurenes võrreldes 2007.aastaga enim lamba- ja kitseliha toodang 44%,järgnesid linnulihatoodang 14,6% ja sealihatoodang 7,8%, samas vähenes veiselihatoodang 7,3% võrra. EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta, Euroopa Liidus (EL) aga 85 kg. Eestis vähenes liha tarbimine aastaga 2,7 kg võrra elaniku kohta. 2008. aastal kasvasid linnuliha, sealiha tarbimise kogused, kuid vähenes veiseliha ning lambaliha tarbimine. Enim tarbiti elaniku kohta sealiha (36,8 kg) ning kõige vähem lambaliha - 0,4 kg (Lokk, Reede, Tammistu, 2009)
annaabi.ee 
