Raekoja esisel väljakul oli paar korda nädalas turg. Et ka keskajal esines juba tänapäeval nii levinud petmist oli väljaku ääres vaekoda, kus kontrolliti kõik kaale ja mõõte. Raekojaplatsist saigi aja jooksul tähtsaim kogunemiskoht. Seal tehti teatavaks otsuseid, peeti etendusi. Raekoja esised väljakud olid ka kohad, kus viidi täide kohtuotsuseid. Väiksemad süüdlased seisid häbipostis või talutati neid läbi linna, kaks häbikivi kaelas ja seakarjused ees ning taga. Raekojaplatsil viidi täide ka peksukaristusi ning hukkamisi. Inimesi hukati viiel erineval moel: surm rattal, põletati elusalt, maeti elusalt, poodi või raiuti pea maha. Enne kohtuotsuse täideviimist talutati hukkamõistetu kinniseotud silmadega kolm korda ümber väljaku. Laipu ei viidud kohe ära, nad jäeti rahvale hoiatuseks vedelema.
Oluline, kas ehitamine du leidis aset oma grupis (mu-du) või mujal, väljaspool gruppi: e- du - "Teie teised seal eemal - või keegi teist - ehitas". * Uku masing: ma, mina; sa sina (n-ö pehmem ja kõvem vorm) Franz Boas indiaani keelte puhul: pmts annad edasi seda, mida on vaja; kui ei saa, siis mõeldakse uus sõna välja (tsiviliseeritud rahvaste grammatika pole parem). Etnolingvist Edward Sapir: "Platon kasutas samu keelevorme kui Makedoonia seakarjused ja Konfutsius samu kui Assami peadekütid." Brasiilia tupi-indiaanlastel pole papagoide jaoks ühte sõna, kuid papagoiliikide jaoks palju erinevad. Paljudes keeltes pole arve üle 5-e, üle selle on "palju". Inglise keeles nt pole ratastega sõiduki kohta ühtset mõistet. 6 NB! See ei näita keele võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus, mõeldakse see sõna välja. Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu
Tsembaga'd ütlevad, et see aastapikkune religioosne rituaal algab siis, kui on "piisavalt sigu". Rappaport leiab siiski, et Kaiko festival algab siis, kui külas on nii palju sigu, et nad hävitada rohkem (silmas on peetud põllukultuure) kui nad toodavad (liha). Seega võib Kaiko't vaadelda kui reguleerimisvahendit parasiteerivate sigade vastu. Enamgi veel, elanikkond on vähem kontsentreeritud, kui on palju sigu, kuna naised, kes on seakarjused, peavad külast päeva jooksul üha kaugemale ja kaugemale liikuma ja on seetõttu sõjaliste rünnakute vastu aina haavatavamad. Suuremahulisele sigade tapmisele järgnev vägivald teenib ühtlasi ka elanikkonna hajutamise eesmärki, kuna sõja kaotajad peavad edasi liikuma ja uued asulad looma, vähendades seeläbi survet ökosüsteemile. Ökosüsteemi, sealhulgas selles eksisteerivaid inimesi, analüüsitakse kui isereguleeruvat süsteemi.
annaabi.ee 
