kui tööstuslinna tähtsus oli kasvanud. Kaubandusorganisatsioonid tegelesid ka tootmistegevusega. Neile kuulusid õmblus- ja kingsepa kojad, puu- ja köögiviljatöötlemise ettevõtted ning abimajandid, mis tegelesid köögivilja ja kariloomade kasvatamise kui ka kalapüügiga. Nii oli Tallinna Tööstuskaubal oma õmblustöökojad, abimajandid Tallinna Toitlustustrustil ja Tallinna Tööstuskaubastul, Narva Segakaubastul, Kohtla-Järve ja Jõhvi TVO-del seafarmid. 11 Aastatel 1944 - 1945 taastus töö sõjaeelsetes organisatsioonides, mis allusid vahetult NSV Liidu Kaubanduse Rahvakomissariaadile. Need olid sõjaväekaubastu, erikaubastud piirivalve- ja miilitsatöötajaile ning sõjalaevastiku kaubastu meremeeste teenindamiseks. Tööle hakkasid veel üleliidulise alluvusega organisatsioonid nagu "Glavgastronom"(gastronoomiakaubad), "Glavunivermag"(universaalkauplused),
Kesikud Rühma- (grupi) 20 40 kg 0,4 m2 Küna 1 seale 20 cm, sulg kuivsöödaautomaat Nuumikud Rühma- (grupi) 10 60 kg 0,6 m2 Küna 1 seale 30 cm, sulg 110 kg 1 m2 kuivsöödaautomaat 47. Sigade söötmine ja keskkond. SIGADE SÖÖTMINE JA KESKKOND Seakasvatus on muutunud paljudes maades väga intensiivseks, seafarmid on muutunud suuremaks (väheneb väikefarmide osa). Sealiha tootmisel tuleb arvestada keskkonnaalseid aspekte, selleks, et vähendada keskkonda sattuvate ainete koguseid. Suured kogused seasõnnikut (-läga) põhjustavad pinna ja põhjavee reostust ning toitainete liigse akumuleerumise pinnases. Lisaks häirib inimesi seaksvatusest tulenev hais. Seakasvatuses (loe:sõnnikumajanduse) korraldamisel tuleb lähtuda kahest printsiibist: Kekskonda minevate ainete kogus peab vähenema;
annaabi.ee 
