suured. Sealiha toodetakse ekspordiks vähestes riikides (Holland, Belgia, Taani) ja suur osa liha impordil on vähestel riikidel (Saksamaa, Jaapan). SEALIHA TARBIMINE JA TOOTMINE EESTIS 1980ndatel ulatus sigade arv Eestis miljonini. Käesoleval aastal Eestis sigu umbes 360 000. Toormenappuse tõttu impordivad meie suurimad lihatööstused nii värsket kui külmutatud liha. Suuremad lihatööstused omavad ka oma seafarme. Reaalselt (arvestades optimaalset lihatarbimist Eestis) pidada ligikaudu 600 000 siga ehk poole võrra rohkem. Seakasvatus on jätkuvalt piimatööstuse kõrvalt tähtsuselt teine loomakasvatusharu. *Sealiha osatähtsus Eesti lihatootmises on rohkem kui 50%. Kuna Eestis on avatud majandus, põhjustab meile probleeme hindade kiire muutumine maailmaturul. Me ei saa hinna langust muuta. Prognoosi kohaselt jäävad tulevikus püsima seakasvatused, kus on vähemalt 1000 siga.
kasvatustööd. Eeskujuks toodi lihtsad tööinimesed, antud juhul noormees Vassili. Küllap Vassili oligi tubli, aga antud juhul on tegemist komsomolialgorganisatsioonile omase stiiliga, kellestki konkreetsest noormehest pidi kirjutama. Analüüsitud ajalehtede uudised võis jagada kultuuri- majandus-, haridusuudisteks ja sotsiaalsete sündmuste kajastuseks. Et majandus oli ellujäämiseks esmatähtis, arendati seda edasi, et toodangunumbreid tõsta. Selleks suurendati seafarme ja metsamajanduses taheti ülesannetega enne tähtaega hakkama saada. Töö paremustamiseks remonditi töövahendeid traktoreid, kombaine jms. Suurendati seakasvatust, sest selle majandusharuga tegelemist soosis aeg. Metsamajanduses sooviti saavutada parimat. Eesti rahvas on haridust alati oluliseks pidanud. Ajaleheveergudel käsitleti kooli ja kodu ühte suunda vaatamise tähenduslikkust. Lapsed elasid oma elu ja nendele pakuti arenguks parimat. Küll aga ei suuda kool teha
annaabi.ee 
