vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine järgmiste tunnuste alusel on keelatud: · rahvus · rass · nahavärvus · sugu · keel · päritolu
Aluseta rikastunu peab kõik saadu koos juurdekasvuga tagasi andma. Hagide alusel tulenevad alusetu rikastumise liigid: 1) Juba tasutud võla teinekordne maksmine või olematu võla maksmine 2) Üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel, kui vastusamme ei järgne, võidakse antu tagasi nõuda 3) Kellelegi on midagi antud, et ta ei teostaks mõnd seadusvastast tegu 4) Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul o Varaühisus- juhuslik varaühisus, ei moodusta seltsingut. Iga liige on õigustatud nõudma selle ühisuse lõpetamist. OBLIGATSIOONID ÕIGUSERIKKUMISTEST Deliktid: o Delicta publica- kuriteod, mis rikuvad riigi huve, mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus.
annaabi.ee 
