Juriidiline isik on õiguskorra enese poolt loodud abstraktne õiguse subjekt, mis võib omada kõiki õigusi ja kanda kohustusi niivõrd, kuivõrd on see kooskõlas ühe või teise juriidilise isiku eesmärkidega. Nii erinebki juriidiline isik füüsilisest isikust. Juriidilise isiku erinevate liikide arv, nende ülesehitus ja struktuur, see sõltub seadusandjast. Ühele või teisele isikule juriidilise staatuse andmine ei saa toimuda seadusest madalamal tasemel asuva seadustloova aktiga. NB! Asjaolu, et juriidiline isik peab olema seadusalusel loodud, tähendab, et juriidiline isik kas luuakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel või konkreetse juriidilise isiku enda kohta. On omistatud ka riigile endale ja ka kohalikele omavalitsustele juriidilise isiku õiguslik staatus. Riikidevaheliste välislepingutega on konkreetse organisatsiooni tunnustamine juriidilise isikuna võimalik.
Erinevad käsitlused ideaaltüüpide (aksiomaatiline e iseenesest selge, lõpliku hulga valemite/juhtude kohta) ja tegeliku elu puhul (induktiivne) Induktiivne: ühelt üldisele. Hanede vaatlemine. Probleem: kana söötmine. - Georg Simmel: arusaamine seestpoolt (vrd antropoloogia). Ühiskond on suhtlemisel tekkivate vastasmõjude muster. ,,Kaasaaegse elu sügavaimad probleemid tulenevad üksikisiku üritusest säilitada oma iseseisvus ja individuaalsus ühiskondliku seadustloova võimu ees, ajaloolise pärimuse, pealesuruva elukultuuri ja tehnoloogia raskus ees. Selline probleem väljendab kaasaegses vormis võitlust, mida promitiivne inimene pidas loodusega oma füüsilise eksistentsi eest. 18 sajandi inimene võis küll üles kutsuda meid vabanemisele ajalooliselt väljakujunenud poliitilika, religiooni, moraalsuse ja majanduse seadustest ja sidemetest selleks, et inimene saaks olla
annaabi.ee 
