Mõned eksootilisemad neist on tiikpuu, mürobalaant, sandlipuu, paduk, mahagon, akazuu, sapeli, utile, omu, sedreel, okumee, makoree, eebenipuu, jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratso, punapuu, hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud. Seoses väärispuiduga on tekkinud väga suur probleem, sest üha rohkem võetakse maha vihmametsi, kus leidub olulist väärispuitu. Järjest enam on troopiliste vihmametsade tagavara seadustevastaste raiete tõttu ohustatud. Samas on puit väga oluline majanduslik tuluallikas. Esialgsest vihmametsa hulgast on praeguseks inimtegevuse tõttu hävinenud pool. Igal sekundil hävib jalgpalliväljaku suurune ala. Troopilised väärispuud kasvavad metsas ühekaupa ja nende kättesaamiseks tehakse lageraideid, millest mets tavaliselt enam ei taastu. Tiikpuu Tiikpuu (Tectona grandis) kuulub raudürdiliste sugukonda ning on tamme ja mahagonpuu
ilmastikukindlus ning vastupidavus putuka- ja seenekahjustuste suhtes. Sageli on ka puidu eriline värv või tekstuur meeldiv omadus. Konstantse troopikakliima tõttu ja sellega seonduvalt puuduvate aastarõngaste tõttu on troopikapuit ühtlasema tekstuuriga kui parasvöötme puit. Troopikapuidu kasutamist kritiseerisid seitsmekümnendatel aastatel tööstusriigid, kuna troopiliste vihmametsade tagavara on seadustevastaste raiumise pärast ohustatud. Samas on puit üks väga tähtis majanduslik tuluallikas mõningatele troopilistele riikidele ja on ka parasvöötmes üks tähtis sissetulekuallikas neis maades elavate elanike jaoks. Ulatuse poolest suurimat tööstusliku lageraiet troopikapiirkonnas tehakse Indoneesias, kus igal aastal hävitatakse Sveitsi-suurune maa-ala vihmametsa. Viimane rikkumata vihmamets asub Aasias
annaabi.ee 
