andma, ning leidis, et taoline võimalus peaks inimestel olemas olema. · «Mina olen küll selle poolt, et see õigus oleks antud. Aga me peaksime saama selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus · Arstide liidu eetikakomitee liige, onkoloog Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. · Oro rõhutas, et ükski riik ei ole seadustanud eutanaasiat - ei Holland, Belgia ega Luksemburg. «Nende riikide seadusandlused annavad lihtsalt võimaluse, et kui arst assisteerib seda tegevust, ei satu ta kriminaaluurimise alla,» selgitas ta. · Tema sõnul ei saagi seada eesmärgiks aktiivse eutanaasia seadustamist, sest mitte ühelegi inimesele ei saa panna kohustust kas kaasa aidata või assisteerida teise inimese siit ilmast lahkumistele. «Kui keegi seda teeb, on see
Kodutute vastuoludeta sulandumine ühiskonda on väga vajalik, kuid see toimub suurte raskustega. Tulemuste saavutamiseks tuleb läbida pikk ja vaevarikas tee. Tähtis on hoolitseda ka nende inimeste eest, kes teevad tööd kodututega. Abirahad on ju väikesed. Siin oleks suuremat abi tarvis sotsiaalministeeriumi töötajatelt ja poliitikutelt. Iga inimene vajab lugupidamist, hoolitsust ja armastust. Üllatas see, et Eesti riik ei ole seadustanud eluaseme vajadust kõikidele elanikkonna kihtidele (pole Põhiseaduses ja on jäetud ratifitseerimata liitumisel Euroopa Sotsiaalhartaga). On meeldiv tõdeda, et kodutuse probleemi tõsidust on teadvustatud ja kajastatud teaduslikes uurimistöödes. Enda teadmistele kodutute kohta (eelnevalt ajakirjandusest, televisioonist) sain kinnitust ja juurde veel huvitavaid fakte ja võrdlusmaterjali muu maailmaga.
peab olema tagatud aktiivne, turvaline ja sõltumatu elu ühiskonnas, respekteeriv kohtlemine ja tervise- ning sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus. Üks olulisemaid Rootsi eakate hoolekandesüsteemis on põhimõte, et riigi abi tuleb viia abivajajani nii kaua kui see on võimalik sellisel moel, et inimene saaks säilitada oma iseseisvuse ja elada võimalikult kaua omaenda kodus. Rootsis on üleüldine vastutus vanade inimeste eest hoolitsemisel riigil. Riksdag ja valitsus on seadustanud juhtnöörid, kes ja kuidas peavad vastavaid teenuseid pakkuma. Rootsis kehtivad samad heaoluriigi põhimõtted kogu riigis ühtmoodi. Vanainimeste tervise ja sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine on riigisektori prioriteetseks ülesandeks ja see hoolitsus peab jõudma inimesteni kvalifitseeritud abi kaudu. Enamus Rootsi vanadest inimestest (94%) elab oma tavalistes kodudes. Eakate inimeste elatustase on üldjuhul väga kõrge. Eakate inimeste jaoks, kel on toimetulekuraskusi või