On demokraatlikke maid, kus kohtute põhiseaduslik järelevalve on nõrk või olematu (Briti). Seal võib parlament just nagu teha, mida tahab, tegelikult on aga tavadega tugevalt seotud. 5. Miks on demokraatlikus riigis võimud üksteisest lahus (lk 59) Võimud on üksteisest lahus, sest see hoiab ära võimu koondumise ühele isikule või kitsa ringi kätte. Võimude eraldatuse ja tasakaalu huvides ei tohi samad inimesed olla seadustandva, täidesaatva ja kohtuvõimu eesotsas. Kui Riigikogu liige saab ministriks, peab ta oma koha parlamendis loovutama. Need kolm võimu ei tohi üksteisest liiga oleneda. Riigikogu võib valitsuse kukutada, ent vastukaaluks võib valitsus sel puhul Riigikogu laiali saata ja uued valimised välja kuulutada. Riigikogu nimetab Riigikohtu liikmed, ent ei saa neid pärast enam vallandada. 6
selle olemusest ja iseloomust, kuivõrd sellest, kui tähtis, kaalukas ja otsustav on regulatsioon põhiseaduse seisukohalt. PS § 65 lg 1 – seadusi võtab vastu riigikogu. PS ei välista, et seadusandja delegeerib osa oma seadusandlikust pädevusest täitevvõimule. Kuid keelab täitevvõimule delegeerida seda, milleks PS kohustab seadusandjat ennast. Üldine seaduse reservatsiooni põhimõte piiritleb seadustandva võimu pädevuse. Õigusriigi printsiip – põhipunktiks on seadus. Seadus peab oma regulatsiooniga looma kindla ja stabiilse õiguskorra ning sellega tagama ja säilitama riigi ja isiku vahelises suhtes usaldusväärsuse, sisustama isikutele subjektiivseid avalikke õigusi ja kindlustama haldustegevusele legaalse aluse. Kõik riigivõimu avaldusvormid peavad olema mõõdetavad seadustega.
annaabi.ee 
