vaid teenib peale selle ka kodaniku vabaduse ideed. Tema leidis, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Esimene koht, kus on kirjas otsene viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni sünnitatud Kodanike ja inimõiguste deklaratsioon. Juba algusest peale on arusaamad õigusriigist vastandanud ennast arusaamadele võimuriigist e absoluutsest, totalitaarsest politseiriigist. On vahe seadusriigil ja õigusriigil. 8.2. Õigusriigi tunnused. õigusriik on ühelt poolt sarnane igale teisele riigile ja tal on samad tunnused, aga lisaks veel eritunnused. Need eritunnused vaõivad leida oma väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. Madrieuroopalikus kultuuris õiguskultuuris loetakse tavaliselt õigusriigi ideega seotuks rida printsiipe: - kirjutatud põhiseaduse olemasolu - riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt
informeeritud valikuid ja tegelikel kaalutlustel baseeruvaid otsuseid just ajakirjandusest saadud informatsiooni vahendusel. Samuti annab ajakirjandus võimaluse opositsioonile kritiseerida valitsust ning avaldada oma seisukohti. Veel on toodud esile sõltumatu kohtuvõimu olemasolus mille funktsiooniks on eelkõige põhiõiguste tagamine, et enamus ei saaks türanniseerida üksikisikuid või vähemusi. 2. õigusriigi printsiip. Tuleb vahet teha õigusriigil ja seadusriigil. Formaalses mõttes ehk vormiliselt on õigusriik muidugi seadusriik, kuid materiaalses ehk sisuliselt võib õigusriiki määratleda kui õiglusriiki kus lisaks seadustele ning nende täitmisele vastavad nii seadused kui ka täitmine õigluse põhimõttele. Õigusriigi printsiip on üsna keeruline ja palju käsitletud erinevatest aspektidest. Mõned õigusriigi põhimõtte elemendid mida sageli nimetatakse: a