tööhõivevõime valdkonnas, millele vahetult eelnes Tallinna Tehnikaülikooli poolt korraldatud, väidetavalt maailma esimene vananeva tööjõu probleemidele pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents. Paraku nõuab elu enamat koostöös Soome ja Rootsi asjatundjatega on algust tehtud eakate töötajate töövõime ja tööhõivevõime edendamise riikliku programmi väljatöötamisega. Töövõime edendamisele suunatud tegevused on kajastatud põhisuuna Aktiivset vananemist toetava seadusraamistiku loomine all. Heiki Nestor nentis, et selle aasta lõpuks prognoositakse 10protsendilist tööpuudust, järgmise aasta lõpuks veelgi suuremat protsenti. Nestor märkis, et kogemused näitavad, et tööpuudus ei lange alla 10 protsendi enne nelja-viie aasta möödumist.Nestor ütles, et lähiajal pole tingimata tarvis vastu võtta suuri seadusemuudatusi, ümber tuleks aga vaadata mitmed senised sammud. Näiteks tööhõivepoliitikas keskendutakse Eestis põhiliselt eurorahadele.Samas koostati
kõrgetaseme ravi. Kui karistus läbi sai oli ta lõppstadiumis et surra aga UK tahtsis teda tagasi saada kus ta varem elas. Kohus leidis et sellel on seose ebainiliku kohtlemisega. Me ei saa väita et riik oli süüdi et senised riigi asutused ei ole sellel tasemel et aidata talle. Se tagasisaatmise fakt on see mis rikub artikli 3. Teine positiivne kohustus mida saab identefitseerida nede kaasusest on see et Riik peab teha tõhusa seadusraamistiku mis keelaks teistel inimestel rikkuda art 3. SEADUSRAAMISTIK (TÕHUS) A vs UK (1998) Laps las peksi võõraisa. Keelatud on ainult siis kui see ületab piirid. Prokurör ei suutnud tõestada et isa on ületanud need piirid. UK oli rikutud art 3 kuna ta pole taganud piisavalt kaitset. Z vs UK (2001) Küsimus oli selles et Z laps oli ohver aga riik ei tegi midagi aga ta teadnud sellest. Neil ei õnnestuud kaitsta seda haavatavad gruppi lapse koduvägivalla eest. Kui tegemist on