normse tasakaalu rööbastel. Tänapäeva õpetatud juristidest paljud kalduvad käsitama õigust normisüsteemina, mille kooskõlas vastavate protseduurireeglitega on loonud ja kehtestanud legitiimne seadusandja (õiguspositivistlik lähenemine). Õiguse peamise allikana nimetatakse seadust. Mõnikord ollakse veel radikaalsem ning nimetatakse, et ainult see ongi õigus, mis on seaduses (nn seaduspositivistid). Õige olemine, õige käitumise vormel on tegelikult kätketud asjade, inimsuhete, protsesside jne olemusse teatava loomuliku korrana. Seepärast ei ole inimese ülesanne välja mõelda õigust, vaid avastada see (loomuõiguslik filosoofia). Õiguspositivism näeb õiguslikku regulatsiooni ainuvõimaliku alusena legitiimse seadusandja tahet ja siit tulenevalt võib seadusandja konstrueerida ükskõik milliseid
Kuid õiguse nimel, õiguslike vahenditega saab luua ka õiglust, hoida ühiskonna arengut normse tasakaalu rööbastel. Tänapäeva õpetatud juristidest paljud kalduvad käsitama õigust normisüsteemina, mille kooskõlas vastavate protseduurireeglitega on loonud ja kehtestanud legitiimne seadusandja (õiguspositivistlik lähenemine). Õiguse peamise allikana nimetatakse seadust. Mõnikord ollakse veel radikaalsem ning nimetatakse, et ainult see ongi õigus, mis on seaduses (nn seaduspositivistid). Õige olemine, õige käitumise vormel on tegelikult kätketud asjade, inimsuhete, protsesside jne olemusse teatava loomuliku korrana. Seepärast ei ole inimese ülesanne välja mõelda õigust, vaid avastada see (loomuõiguslik filosoofia). Õiguspositivism näeb õiguslikku regulatsiooni ainuvõimaliku alusena legitiimse seadusandja tahet ja siit tulenevalt võib
annaabi.ee 
