õigussüsteem ise on õiguspärane. Ajalooline koolkond 1. Õiguse käsitlemine ajaloolise, s.o. tekkiva, muutuva ja kaduva nähtusena. 2. Õigusfilosoofilise diskussiooni koondumine positiivsele õigusele. 3. Riigi või valitseva klassi tahte käsitlemine õiguse ainsa allikana. 4. Riigi käsitamine sõltumatuna teda moodustavatest indiviididest ja nende tahtest. 5. Õiguse muutumise seletamine erinevate võimuhuvide võitlusega. Seaduspositivism 1. Õiguse võrdsustamine positiivses seaduses sätestatud reeglite summaga. 2. Positiivse seaduse käsitlemine õiguse ainsa allikana 3. Kohtuniku õigustmõistva tegevuse käsitamine otseselt ja üksnes seaduse rakendamisena. 4. Loomuõiguse siduvuse eitamine positiivse õiguse suhtes (äärmuslik seaduspositivism) või tunnustamine üksnes väga piiratud määral (mõõdukas seaduspositivism 17
omavahel pidevalt mõõtu võtma, et oma kohta kätte võita ja seda hoida. Ei tunnistanud Nietzsche mingeid üldisi inimõigusi, vaid pidas neid üksnes kristliku orjamoraali sünnitiseks. Riik on vahendiks maailma tulevaste valitsejate ja tuleviku seadusandja (üliinimene) esile tõstmisel [Ibid., lk 124]. 15 Cesare Beccaria (1737-1794) nägi oma ajastu eesmärgina kriminaalõiguse humaniseerimist (Seaduspositivism) [Luts 1997, lk 126]. Ta oli seisukohal, et ühiskondliku lepinguga said inimesed ära anda üksnes võimalikult vähese osa oma vabadusest. Niisiis pidi ka riigi karistusvõim piirduma üksnes paratamatult vajalikuga. Näiteks surmanuhtlus ei pidanud olema paratamatult vajalik. Pidi karistus piirduma üksnes ühiskonna kaitsmiseks hädavajalikuga (ne peccatur). Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi
annaabi.ee 
