III Teema Tänapäevane diskussioon õiguse teooria üle 2 t. 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. Jurisprudents See räägib seadusest kõrgemalseisvatest väärtusmastaapidest. Selline lähenemine leidis oma koha XX sajandil. Õigusteaduslikku mõtlemisse tuli juurde midagi sellist, mida varem polnud. See on selline mõtlemine, kus miski seisab seadusest kõrgemal/seaduse kohal. Jutt on väärtusmastaapidest. Need peaksid olema aluseks meie korrastatud mõttele, kuid ka seadusloojale/rakendajale omased. See pole puhtalt normikeskne arusaam õigusest, vaid midagi enamat. Reaalsete huvide, kirja pandud mõistete/normide ja poliitiliste võimusuhete kõrval tuleb näha väärtusi see on väärtusjurisprudents. Süsteemset käsitlust seaduse mõttest ja eesmärgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks. Tegemist on õigusteaduse osaga, mida huvitab objektiivne ehk kehtiv õigus.
saj tõi enesega kaasa midagi sellist, kus mõtlemine õigusest (õigusteadus) hakkas opereerima sellise mõtlemisviisidega nagu analoogia, asjade võrdlus, tüüpilisus, mastaabid, väärtused, avatud väärtused, avatud väärtusmastaapid jne. Õigusteaduslikku mõtlemisse tuli juurde midagi sellist, mida varem polnud. See on selline mõtlemine, kus miski seisab seadusest kõrgemal/seaduse kohal. Jutt on väärtusmastaapidest. Need peaksid olema aluseks meie korrastatud mõttele, kuid ka seadusloojale/rakendajale omased. See pole puhtalt normikeskne arusaam õigusest, vaid midagi enamat. Kust neid väärtuseid leida? Erialakirjandusest. Kokkuvõtvalt: Jurisprudents on arusaamise teadus. Reaalsete huvide, kirja pandud mõistete/normide ja poliitiliste võimusuhete kõrval tuleb näha väärtusi – see on väärtusjurisprudents. Väärtusjurisprudents ei ole algoritmidele suunatud mõtteviis – see on avatud mõtteviis, kus peetakse silmas tüüpilisust.
annaabi.ee 
