et 21.juunil senine "presidendi institutsioon muutus fiktsiooniks" ja K.Pätsi jätmine ametikohale oli vaid "taktikaline kaalutlus": see võimaldas Varese valitsusel ära kasutada presidendi seadusandlikke õigusi olukorras, kus see "polnud enam võimutäiuse kandja, vaid valitsuse ülesannete täitja". O.Kuuli lisab, et see aitas "desorienteerida teatud osa klassivaenlasest" nimelt neid, kellel puudus "revolutsiooniline õigusteadvus" ja kes uskusid kodanlikku seaduslikkusse (Kuuli:191). Teiste sõnadega öeldult: võimaldas okupatsiooni tingimustes matkida 5 Eesti riigivõimu, mida faktiliselt (de facto) enam olemas polnud. Samas ei maini nõukogulik uurimus ainsa sõnagagi zdanovi, N.Liidu saatkonna, Eesti sõjaväe kõik rajatised ja hooned hõivanud 120tuhandelise okupatsiooniväe, raudtee ja sidesõlmed hõivanud spetskomandode,
Mittevalitsev võim (nt koolivõim) võib luua küll reegleid kollektiivi liikmete tegevuse reguleerimiseks, kuid tal ei ole vahendeid, et tagada nende reeglite tingimusteta täitmine. Valitsev võim on selline võim mille eest ei ole võimalik taganeda. Valitsemine tähendab saavutada käskude ja seaduste tingimusteta täitmine. Selline omadus on riigivõimul. Poliitikateadlased eristavad kolme võimu kasutamise tüüpi: 1) traditsiooniline võimukasutus on rajatud usule olemasoleva võimu seaduslikkusse ja pühadusse. See on iseloomulik keskaegsele võimule. 2) karismaatiline võim on rajatud võimu teostava isiku personaalsele veetlevusele ja juhitalendile. Nt stalin, hitler. Neilt oodatakse imesid. 3) ratsionalistlik ehk seaduslik ehk bürokraatliku võimu legitiimsuse tüüp. Võim saab oma õiguspärasuse seadustest, mis annavad võimukandjale õiguse valitsemiseks. See on iseloomulik modernsele ühiskonnale. Inimeste võimule kuuletumise põhjuseks on mõistlik kaalutus. Vajadus
annaabi.ee 
