liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist. Tuletiste ja liitsõnade kokkupuutealale jäävad sugune-lõpuosaga komplekssed omadussõnad.
Täna teen teile ettepaneku arutada teemal mis on vabadus, täpsemalt hinge vabadus. Esmalt peaksime vastama küsimusele : Kuidas me mõistame sõna vabadust? See sõna on meile kõigile hästi tuntud ,kuid kui me palume kedagi seda mõistet lahti mõtestata ,siis tavaliselt on inimesel raske seda sõna defineerida. Palju kergem on tal seletada , mis ei ole vabadus? Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus : nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas. Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on tulvil inimese hing
annaabi.ee 
