väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus) Asjad/isikud Kehtivõigusallikad: • Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami • Otuseid Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed. Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet. Kontra signaturi põhimõte: 1)president 2)riigikogu esimees 3)peaminister
kõikvõimsate, tähelepanelike ja karistavate jumalate tahtega. Esivanemate kultus nõudis nende määratletud ja selgeks õpetatud seaduste täpset täitmist, seaduste eirajaid või lohakaid täitjaid tabas karistus. Vana oli tähtsam kui uus, sest kõik vana oli juba kogemusli- kult kontrollitud, seega kindel ning turvaline. Esivanemaid peeti alati targemaks. Kui aga inimese sõltuvus loodusest vähenes, kui tekkis sotsiaalne diferentseerumine ja tööjaotus, kujunesid riigid ja seaduskord, lagunes ka müütiline mõtlemine kui vaimse elu ühtlane, kõikehõlmav voog iseseisvateks, ehkki üksteisega tugevalt seotud suundadeks. Erilised inimgrupid täitsid nüüd oma kindlaid funktsioone: preestrid, õpetlased, õpetajad, kunstnikud, arhitektid, muusikud, tantsijad tegelesid kõik mingi konkreetsema ja kitsama vaimse elu lõiguga. Kõlblusel aga ei kujunenud eraldi kontrollijaid. Kõlblus jäi ühelt poolt kõigi teiste valdkondade koostisosaks ja teiselt poolt n-ö eikellegimaaks
annaabi.ee 
