4. jurisdiktsioonilised aktid (kohustused, määrused, erimäärused) 5. korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh. statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2.1 Üldaktid Mõistete ja terminite seose osas: üldakt=normatiivakt=õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadusetud. Üldaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1. nad sisaldavad õigusnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt. riigikaitseliste sundkoormiste seaduse §24 lõikes 2 on sätestatud: veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19: õigisvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlusedlahendatakse kohtu korras); 2
Revolutsioon, ütlen ma, leiab kõigi pealtvaatajate meeltes (kes kõik ei ole sellesse mängu haaratud) osavõtu soovi, mis on lähedane entusiasmile ja mille väljendused ise on ohuga seotud, mille põhjuseks pole aga midagi muud kui inimsoo moraalne soodumus." Riigiõiguselt läheb Kant üle rahvusvahelisele õigusele (Völkerrecht). Rahvusvahelise õiguse elemendid on: 1. riigid, vaadelduna välistes suhetes üksteisega (nagu seadusetud metslased), mis oma loomuselt on mitte-õiguslikus seisundis; 2. see seisund on sõja seisund, kuigi mitte alati tegeliku sõja seisund, 3. Hädavajalik on rahvasteliidu idee ühiskondliku lepingu alusel, et end väliste kallaletungide vastu kaitsta. 4. See ühendus ei peaks omama suveräänset võimu, vaid peaks olema selts (föderatsioon). Kanti eriline huvi on suunatud sõja õigusele. See on rahvusvahelise õiguse kõige raskem osa. See on teatud mõttes seadusetu olukorra seadus
annaabi.ee 
