juhilt sm. Zdanovilt tulnud abi oli äärmiselt suur. Töötava Rahva Liidu kandidaadid said 92,8 % kõikidest häältest. Kunagi varem pole Eesti valimistel olnud säärast innustunud osavõttu ega kunagi varem pole ükski poliitiline partei saanud sellist ülivõimsat enamust. Valituks said kõik Töötava Rahva Liidu kandidaadid". (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 66) Uue saadikutekoja esimese lühikese istungi ajal, juulikuu 23. päeval, kiideti heaks seadusettepanek pankade, suurte käitiste ja maa kuulutamiseks rahva omandiks, see tähendab riigistati, maksmata mingisugustki hüvitist natsionaliseeritud omandi eest. Kohe hakati tegutsema, et need sundvõõrandamised osutuksid tõhusaiks. Neli päeva pärast valimisi, s. o. 19. juulil kuulutati moratoorium, mille abil takistati inimestel võtmast pankadest oma sääste, isegi vältimatuks tarbeks. 2 Pankade natsionaliseerimisega kuulutati kõik üle 1000 Eesti kroonised hoiused riigi omaks. ....
Emakeele Seltsis ja Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnas välja töötatud ümberkirjutusreeglid (seltside keelelisi otsuseid avaldati jooksvalt ajakirjas Eesti Keel). Ka nimede käänamisel võeti aluseks mainitud seltside soovitused. Need punktid korraldati põhiliselt juba 1920. aastatel. Omakeelsete, kuid vanas kirjaviisis olevate nimede kaasaegses ortograafias kirjutamise eest astusid vabariigi algusaegadel välja mitmed keeleteadlased. Riigikogu saadiku Villem Ernitsa sellekohane seadusettepanek jäeti Riigikogus 1921. a siiski tähelepanuta. Riigikohtu Tsiviilosakonna otsusega 7. aprillist 1927 lubati nimede õigekeelsuslik parandamine nimeomaniku soovil (Riigikohtu Tsiviilosakonna toimetis nr 30, 1927). Selle õiguse kinnitas 22. oktoobril 1934. a antud perekonnanimede korraldamise seadus (RT 1934, 91, 735). Siseministri 26. novembri 1934. a perekonnanimede ja nimede korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka
annaabi.ee 
