Aristoteles uurib oma viiendas raamatust ebaõiglust, õiglust, millest tekib tahtmine õiglaselt tegutseda ja mis alustel tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb eelkõige vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel nii laiemas kui kitsamas mõistes. Laiemas mõistes saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldiselt, kitsamas mõistes tuleb mängu kahjukannatamine ning kasusaamine. Seadusetele alluvad ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mitte hoolivat ebaõiglaseks. Seega kõik seaduslik on õiglane ja vastupidi. Aristoteles vaatles esmalt inimese tegevust ja selle väliseid mõjutajaid, seda, et õiglus avaldub toimiviisis ega pole hingeomadus. Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus kasu iseendale. Võrdne oleks õiglane ja ebavõrdne ebaõiglane. Võrdsus seisneb vähemalt kahes
Arenenud riikides valitseb arvamus, et edukas äri peab tuginema eetikale. Varakapitalismis kapitali kogumise staadiumis tihtipeale ei valitud vahendeid, ei hoolitud partnereist esimese miljoni kohta polevat "eetiline" küsida. Esimene ärieetika keskus loodi 1976. a. USAs Bentley College'is, Massachusetts'is. Ärieetika ülesanne on aidata ettevõtjal lahendada moraalikonflikte, mis tulenevad äritegevusest. Ärieetika kohta märgitakse: eetiline käitumine on õige käitumine vastavalt seadusetele ja ka üle seaduslike normide. Ärieetika aluseks peaks olema võidan/võidad põhimõte äripartnerid otsivad ühisosa, millest kõik pooled saavad kasu. Teised põhimõtted: · võidan/kaotad Võitja kasutab oma tahte saavutamiseks oma positsiooni, jõudu, isikuomadusi jne., arvestab ainult oma ettevõttega; · võidan Otseselt ei soovita teise poole kaotust, lihtsalt mõeldakse kitsarinnaliselt ainult iseendale. Ettevõtja võib jääda üksi;
annaabi.ee 
