Suur osa keskaegseid ürikuid pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutamise läbi neid nim transsunt või vidimus Hiliskeskajal hakati ürikuid fikseerima registriraamatusse Ürikuid anti välja ametlikes kantselleides ja need lähtusid teatud vormelitest, mis teeb nende uurimise keerulisemaks Ürikute hulka kuuluva ka nt testamendid Seadusetekstid aniigist pärinevad, tavaõigust süstematiseerivad Omaette on kirikuõiguse e kanoonilise õiguse dokumendid Keskaja ülikoolides olid Rooma ja kanooniline õigus eraldi Eraldi patukahetsusraamatud e pönitentriaarid Aktid ehk jooksva ajaarvamise dokumendid (vakuraamatud jms) Ilmuvad massiliselt alles 15. saj (Itaalias varem)
kinnipeetavat kaitses põhiõigus (õigus perekonna ja eraelu puutumatusele). Kinnipeetav oleks pidanud saama loa oma isa külastamiseks.) 7. halduse enesesidumine (võib muidugi muuta, aga selleks peavad olema objektiivsed põhjused) a) halduspraktika kaudu b) halduseeskirjad Määratlemata õigusmõiste 1. Mõiste selguse ja täpsuse võib kujundada õigus ise (nii sisaldavad seadusetekstid nende mõistete määratlusi) 2. Ei ole küll määratletud, aga igal üksikul juhul määratlevad (nt kinnine territoorium) 3. Teatud juhtudel võivad mõistet sisustada ka kohtupraktika. Määratlemata õigusmõisted: üldine huvi, avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu koht, vajaduse ja ohu korral jne. Kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused ehk normi koosseisu tunnused väga üldises plaanis —> neid peab siis õiguse rakendaja ise sisustama
annaabi.ee 
